Kakerdaja raba

Kakerdaja on kõrgraba Kõrvemaal, Harju- ja Järvamaa piiril Tallinnast ida pool. Laudtee viib üle raba keskel asuva Kakerdi järveni (ka Kakerdaja järv), kümnetest tumedatest laugastest mööda. Meie kõndisime sellest üle 10. oktoobri hommikul kahepäevase matka lõpus nii paksus udus, et järv tuli nähtavale alles viimase pingi juures. Ülal olev film algab just sellest hetkest.

Rada

RMK hooldab Aegviidu-Kõrvemaa puhkealal Kakerdaja loodusrada (7 km). Seda saab käia kahte moodi:

• Üle raba laudteel, umbes 4 km, järveni ja tagasi või läbi teisele poole. Pika matkatee lehtedel on RMK laudtee pikkuseks märkinud "üle 3,5 km".
• Kalajärvede ring, 3 km pikkune ring Väikese ja Suure Kalajärve juurest, need on kaks väikest järve raba metsapoolsel küljel.

Rajal on 16 infotahvlit. Raba kuulub Epu-Kakerdi soostikku ja seal on arvukalt laukaid; keskel asuv Kakerdi järv on umbes 6,6 hektarit. Visit Estonia andmetel on kogu raba umbes 1000 hektarit ja asub kahel eri kõrgusel.

Kohalejõudmine

Autoga sõida Perila–Jäneda maanteele (nr 11125). Vetla poolt tulles pööra paremale vahetult enne 23. kilomeetri posti, sõida 1,8 km mööda kruusateed ja siis veel 200 m Kalajärve parklani, kust rada algab. Teine algus on Noku parklas, samast kruusateest 3,2 km edasi.

Jalgsi jääb Kakerdaja Oandu–Aegviidu–Ikla matkateele: Noku lõkkekoht on Aegviidu raudteejaamast 19 km lõunas, ja nii me ka tulime. See matk on meie Aegviidu – Napu matkajuhis ning ümbruskond Kõrvemaa matkajuhis.

Parkimine

Mõlemad parklad on väikesed, nii et ilusal nädalavahetusel tule vara või ole valmis teisest parklast jalgsi tulema; need on mööda kruusateed teineteisest 3,2 km kaugusel. RMK lehed annavad veidi erinevaid kohtade arve, nii et võta neid suurusjärguna:

Kalajärve parkla on palkidega piiratud ja kuivkäimla on selle kõrval. Pargi piirde sisse ja jäta kruusatee vabaks; see on lõkkekohtade ainus juurdepääs.

Kui kaua aega võtab

Nokult Kakerdi järveni kulus meil udu ja kaamera tõttu umbes kaks tundi. Ilma peatusteta arvesta laudteel järveni ja tagasi umbes tund ning kogu 7 km rajale koos Kalajärvede ringiga kaks kuni kolm tundi. Märgade laudade jaoks lisa aega: vihmaga kõnnivad kõik aeglasemalt, kui arvavad.

Lõkkekohad

• Noku laudtee alguses, nime saanud endise Nokko talu järgi. Kaks lõkkekohta katusealuste lõkkeasemetega, kolm avatud laavu, katusega lauad, puukuurid ja kuivkäimlad ning ruumi umbes kümnele telgile. Siin me ööbisime.
• Kalajärve Kalajärve ääres ringrajal. Katusealune lõkkease restiga, katusega laud, kuivkäimla ja puukuur, ruumi neljale telgile; tarbevesi järvest (puhasta see enne joomist).

Mõlemad on tasuta ja ühiskasutuses, ette broneerida ei saa. Kuidas RMK kohad töötavad ja kus me veel ööbinud oleme, leiad lehelt RMK lõkkekohad, kus oleme ööbinud.

Udus

Lahkusime Nokult esimese valgusega. Laudteel tõmbus udu kokku lähimate mändideni ja iga laugas nägi välja ühesugune. Laudtee on kitsas, kohati ühe laua laiune, ja öise vihma järel libe: käi saabastega, mitte jooksutossudega, ning vihma või härmatisega võta rahulikult. Laudtee viis Kakerdi järveni ja raba ületamine võttis meil udu ja kaamera tõttu umbes kaks tundi. Vaikus ongi asja mõte. Peale laudade enda jalge all pole peaaegu ühtki heli.

Talvel

RMK hooldab rada aasta ringi ja lumega laugastel on raba kõige avaram. Laudtee on härmatisega raja kõige libedam koht, nii et võta saabastele naelad kaasa, ja ära astu laudteelt külmunud laukale: raba vee peal olevat jääd ei saa usaldada. Kohalikud giidid korraldavad talvel üle raba räätsamatku, mille leiab Visit Järva lehelt; ise me ühelgi käinud ei ole. Plaanime pärast esimest korralikku lund oma talvise ületuse teha.

Reeglid

• Püsi laudteel; raba ei kanna.
• Laudteel on jalgrattaga sõitmine keelatud: lükka ratast.
• Tuld tee ainult lõkkekohtade lõkkeasemetes ja ainult siis, kui see on lubatud (tuleohtu vaata ilmateenistus.ee lehelt).
• Lõkkekohtades on öörahu kell 23–6 ja koer on rihma otsas.