Järvi Pärnjärve: meie esimene öö kuumtelgis

Meie esimene öö MCETO kuumtelgis, 22.–23. novembril 2025, RMK Järvi Pärnjärve telkimisalal Põhja-Kõrvemaal. Kohale jõudes oli paar kraadi alla nulli ja maas õhuke lumi, ning kogu telkimisala oli meie päralt. See oli öö, mil õppisime ahju kasutama. Kaks kuud hiljem viisime õpitu Keibu kuumtelgilaagrisse −10 °C juurde.

Koht: Järvi Pärnjärve telkimisala

Järvi Pärnjärve telkimisala on RMK telkimisala Pärnjärve kaldal, ühe väikese Järvi järve ääres, Põhja-Kõrvemaa maastikukaitsealal. See on suur ja autoga hästi ligipääsetav: ruumi 20 neljasele telgile, neli grillrestiga lõkkeaset, kaks katusealust laua ja pinkidega, veel kaks lauda, kaks kuivkäimlat, kaks puukuuri ja parkla kümnele autole. Järvevesi on pesemiseks; RMK ei märgi seda joogiveeks, nii et võta oma vesi kaasa.

Pikkjärv ja selle telkimisala on paarsada meetrit ida pool. Sealt algab Järvi – Aegviidu matk, nii et see on hea koht ööbimiseks enne lõunasse Aegviitu kõndimist.

Kuidas kohale saada

Autoga: Tallinna–Narva maanteel 56. km juures pööra paremale Kemba suunas, 0,9 km pärast pööra paremale viida "Järvi järved" juurest ja sõida mööda kruusast metsateed 5 km parklani (RMK juhised). Meie sõitsime autoga, oma küttepuude ja toiduga. Kui tuled autoga, võta oma puud kaasa ja jäta puukuur jalgsi tulijatele; me kasutame neid kuure ise, kui matkame.

Sõdurid metsas

Põhja-Kõrvemaa kõrval on Kaitseväe keskpolügoon, 11 951 hektarit Kuusalu valla idaosas. Seal harjutavad ajateenijad. Õhtul nägime sõdureid telkimisalast mööda kõndimas ja metsateel sõitis mööda sõjaväe masinaid. Midagi ei juhtunud, aga pimedas, kui sa sellest ei tea, võib see hirmutav olla.

Harjutusvälja piir on tähistatud valge-punaste postidega, punased lipud tõstetakse tund enne laskmist ja infotahvlitel selle ümber on kuni kahe nädala ajakava. Püsi postidest väljaspool ja vaata tahvleid, kui plaanid järvedest ida poole minna.

Ahju õppimine

Ahjul on kaks juhtimist: õhuava ees ja siiber korstnas. Kumbagi me veel ei tundnud. Alguses põles tuli liiga kiiresti, korsten hõõgus punaselt ja puud said otsa. Seda kuma on näha mõnel all oleval pildil. Õhtu jooksul keerasime eest õhku vähemaks ja siibrit kinnisemaks, kuni tuli põles aeglasemalt ja ühtlasemalt.

Mida ütleksime kõigile, kes telgiahjuga esimest ööd veedavad: alusta peenikeste kuivade puudega, keera õhku väikeste sammudega vähemaks ja oota muudatuste vahel mõni minut. Punaselt hõõguv korsten tähendab, et tuli saab liiga palju õhku. Meie kogemus ahjuga kahe talve järel, ka tuhasahtel, mida nüüd tahame, ja kõverdunud korstnatorud, on telgiahju kogemusloos.

Magasime välivooditel külmast maast kõrgemal; miks, on välivoodi kogemusloos.

Hommik

Hommikuks oli soojem ja lumi hakkas sulama. Sõime hommikust ahju peal, käisime järve ääres ja pakkisime kokku. Öö oli vaikne, aga hommikul hakkasid inimesed tulema piknikule ja lõkkeasemetel grillima. Nädalavahetusel on see telkimisala nii päevakäigu kui ööbimise koht.

Enne minekut

• Tuld tee ainult lõkkeasemetel ja ainult siis, kui see on lubatud; öörahu 23.00–6.00 (RMK juhised).
• Kui põletad telgis puid, võta kaasa vingugaasiandur. Miks, saime teada Keibus.
• Kogu piirkond on meie Kõrvemaa juhises.