Laager · Lääne-Harju coast · 16.–17. jaanuar 2026 · 2 päeva · Kirjutasid Gert Orasmäe ja Siim Orasmäe
Keibu kuumtelk, −10 °C
Talvine öö kuumtelgis Keibu RMK lõkkekohas looderannikul: telgiahi, ühepajatoit ja öine vingugaasialarm.
Marsruut
11 fotot kaardil
Sellest retkest GPS-rada pole; kaart näitab laagrikohta.
Fotod
Matkajuhis
Meie teine talvine test MCETO kuumtelgiga (esimene oli Järvi Pärnjärvel novembris), Keibu lõkkekohas Tallinnast lääne pool mere ääres, termomeetril −10 °C. Kühveldasime lume ära, püstitasime telgi, panime ahju ja korstna kokku, lõhkusime puid, tegime õhtu- ja hommikusöögi ahjuplaadil ning käisime pimedas jäätunud mere ääres. Öösel läks tööle vingugaasiandur. See leht on selle öö praktiline pool: koht, telgi ülespanek, soojas püsimine ja see, mida nüüd teisiti teeme.

Koht: Keibu lõkkekoht
Keibu lõkkekoht I on RMK lõkkekoht Keibu lahe ääres, Nõva looduskaitsealal looderannikul. Seal on kaks katusealust lõkkeaset, katusega laud, puukuur, kuivkäimla ja kaks laudteed mere äärde, parkla kaheksale autole ja ruumi kuuele neljakohalisele telgile. Teine, väiksem Keibu lõkkekoht II on 600 m edasi, ühe katusealuse lõkkeasemega. Suvel on rand liivane, jaanuaris oli see veepiirini jää ja lumi.
Kohalejõudmine: autoga Keila kaudu Haapsalu suunas Määra ristmikuni (Tallinnast 47 km) ja sealt umbes 2,5 km lõkkekohani, RMK juhiste järgi. RMK palub autoga tulijatel küttepuud ise kaasa võtta, ja nii me tegimegi: puukuuri puud on parem jätta jalgsi tulijatele, nagu meie ise neid jalgsi matkates kasutame, näiteks Aegviidu – Napu matkal. Lõkkekohad on tasuta ja ühiskasutuses, ette broneerida ei saa.
Kuumtelgi ülespanek lumele
- Puhasta plats. Kühveldasime lume kõva kihini telgi suuruselt ja ahjupoolsest küljest veidi laiemalt. Tasane ja tihe põhi on olulisem kui paljas maa.
- Püstita ja kinnita. Lumevaiad või lumme maetud ankrud peavad kohevas lumes paremini kui tavalised vaiad.
- Ahi ja korsten. Telk on MCETO TX400 Ultra, reguleeritava kõrgusega tipi-kuumtelk, 4 m läbimõõduga ja tipust 2,2 m kõrge, seinas kuumakindel korstnaava. Ahi on roostevabast terasest kastahi klaasukse, õhuklapi, väljakäivate külgriiulite ja teleskoopkorstnaga. Pane korsten kokku väljas, lükka see läbi ava, pane sädemepüüdja peale ja aseta ahi tulekindlale matile, et see lumepõhja sisse ei sulaks.
- Küttepuud. Lõhu peeneks: telgiahi põletab väikseid kuivi halge palju paremini kui pakke. Hoia järgmine süle puid telgis, siis on need kuivad ja soojad.

Soojas püsimine −10 °C juures
Magasime eemaldatavate jalgadega välivoodites, külmast maast kõrgemal, tavalistes 5–20 °C magamiskottides. Sellest piisas, sest telk püsis soe: väljas oli −10 °C, telgis oli madalaim näit 18 °C.
Konks on selles, et telgiahi hoiab telgi soojana ainult siis, kui keegi seda kütab, nii et käisime öösel puid juurde panemas. Teine konks on tuhk. Juba mõne tunni põlemisega on kolle tuhka täis, nii et magamaminekuks jääb puudele vähe ruumi. Meie ahjul tuhasahtlit ei ole, seega tuleb tuhk enne ööd ukse kaudu välja kühveldada, et tuli öö läbi põleks. Seekord saime hakkama, aga järgmisel ahjul on tuhasahtel. Järgmiseks korraks oleme hankinud ka ahju soojusest töötava ventilaatori, mis ei vaja patareisid ja liigutab sooja õhku telgis ringi.
Märjad kindad ja saapad riputa ahju kohale kõrgele, mitte kunagi ahju peale.
Pikemalt mõlemast: meie telgiahi kahe talve järel ja välivoodi köetud telgis.
Vingugaas: mis juhtus
Et meretuult eemal hoida, olime kühveldanud telgi välise ääre vastu paksu lumevalli. Tuuletõmbuse see kaotas, aga sulges ka alumise värske õhu sissepääsu. Öösel läks tööle vingugaasiandur. Avasime ventilatsiooniavad, näit langes ja keegi viga ei saanud.
Söögitegemine ahjul
Ahjuplaat on ühtlasi köök. Õhtuks oli veiseliha, kartul ja küüslauk ühes potis, hommikuks sink ja munad pannil. Kogu vee võtsime kodust kaasa, mitte ei sulatanud lund, sest väikesel ahjul on see aeglane.

Film
16-minutiline film on selle lehe ülaosas ja YouTube'is; see on filmitud Google Pixel 8 Pro telefoniga, enne kui meil oli a6700.
- 0:00 Saabumine Keibu RMK telkimisalale
- 0:29 Lumekoristus ja telgi püstitamine
- 1:51 Telgiahju ja korstnatoru kokkupanek
- 4:28 Puude lõhkumine ja ahju süütamine
- 5:24 Varustuse sisseviimine ja ööks valmistumine
- 8:04 Ühepajatoit ahjul
- 9:55 Öine jalutuskäik mere ääres
- 10:55 Hommikusöök ahjul
- 13:04 Jäätunud rannik päevavalguses
- 13:54 Laagri kokkupakkimine
RMK lõkkekohtade reeglid: tuld tee ainult tähistatud lõkkeasemetes ja ainult siis, kui see on lubatud, öörahu kell 23–6, koer rihma otsas. Suviseks pikemaks matkaks vaata meie Aegviidu – Napu matkajuhist.
Mis meil kaasas oli
Kogu meie varustus →
MCETO TX400 Ultra kuumtelk
Reguleeritava kõrgusega tipi, 4 m läbimõõduga ja 2,2 m kõrge, korstnaavaga. Piisavalt soe, et magada −10 °C juures kergetes magamiskottides. Meie oma on MCETO TX400 Ultra, mida Amazon Euroopas ei müü; link viib sarnasele tulekindlast kangast korstnaavaga tipi-kuumtelgile.

Roostevabast terasest telgiahi
Meie oma on selle peaaegu kaksik: klaasuks, õhuklapp, väljakäivad külgriiulid ja teleskoopkorsten, mis pakitakse kolde sisse. Kahe talvega on korstnatorud kõverdunud ja must viimistlus kadunud; järgmisel on tuhasahtel.

Eemaldatavate jalgadega välivoodi
Külmast maast eemal, matt peal. Lamada on hea; istudes ära pane kogu raskust ühele jalale. Meie omad on sarnased sellega.
Amazoni partnerina teenime kvalifitseeruvatelt ostudelt vahendustasu. Sinu jaoks hind ei muutu.
Veel matku
▶ filmMatk · Kõrvemaa · 9.–10. oktoober 2026 · 2 päeva · 24.3 km
Aegviidu – Napu
27 km kahe päevaga RMK Oandu–Ikla matkateel läbi Kõrvemaa: vihmased männimetsad, öö Noku lõkkekohas ja Kakerdaja raba paksus hommikuudus.

Matk · Kõrvemaa · 1.–2. august 2026 · 2 päeva · 15.7 km
Järvi – Aegviidu
Kaks päeva RMK matkarajal Kõrvemaa järvede ja männimetsade vahel, lõpuga Aegviidu jaamas.

Laager · Kõrvemaa · 22.–23. november 2025 · 2 päeva
Järvi Pärnjärve: meie esimene öö kuumtelgis
Meie esimene öö kuumtelgis RMK Pärnjärve telkimisalal Järvi järvede ääres Kõrvemaal novembris: ahju õppimine, punaselt hõõguv korsten, tühi telkimisala ja sõdurid pimedas mööda kõndimas.